Kliimakatastroofid ja ookean | Seos, mis meil puudub

Aastane sajunorm 6 tunniga, ebanormaalsed vihmasajud korraga mitmel mandril, 6 taifuuni kuu jooksul. Mis on neil katastroofidel ühist?

Vastus on peidus seal, kus seda peaaegu keegi ei otsi – maailmaookeani sügavustes.

Mõelgem sellele kõik koos iganädalase kliimakatastroofide ülevaates mis on toimunud 13.–19. novembrini .

Pole enam saladus, et troopiliste orkaanide ebanormaalse sademete hulga, enneolematu võimsuse ja ebatüüpilise käitumise põhjuseks on ülekuumenenud ookeanid.

2023. aastal purustas selle pinnatemperatuur kõik rekordid ja 2024. aasta on neist näitajatest juba ees. Veelgi enam, ookeanide soojenemise kiirus on viimase 30 aasta jooksul kasvanud 450% võrra , mis on tekitanud tõsist muret ja küsimusi selle kohta, miks see nii toimub .

Uuringud on ka näidanud, et viimase 60 aasta jooksul on ookeani keskmine sügavus hakanud soojenema 15 korda kiiremini kui viimase 10 tuhande aasta jooksul. See nõuab kolossaalset energiahulka. Aga kust selline energialisa sellisel sügavusel tuleb, kuna päikeseenergia sinna ei ulatu?

Teadlased oletavad, et soojusallikateks võivad olla vulkaanid, rikked ja hüdrotermilised õhuavad ookeanipõhjas, mida on üle 10 miljoni.

Teine probleem on ookeanide plasti reostus. Plastsaarte pindala on juba võrreldav USA ja Austraalia suurusega kokku. Plastiku lagunedes häirib see vee soojusjuhtivust, mistõttu ookean kaotab võime planeeti tõhusalt jahutada.

Mõned teadlased usuvad, et kui olukord ookeaniga ei muutu, pühivad kataklüsmid maa pealt kogu elu. Planeet vajab hästi toimivat jahutussüsteemi.

COP16 konverentsil ALLATRA RÜL vabatahtlike esitletud dokumentaalfilm “Kliimakriis ja ookeanireostus: globaalsed väljakutsed ja nende lahendused” avab selle probleemi üksikasjalikult ja esitab praktilise lahenduse sellele.

See mitte ainult ei vähenda kliimakatastroofide sagedust ja raskust kogu planeedil, vaid pakub ka kõigile piiranguteta puhast joogivett.