Hetk, mil KÕIK muutus: sellist purset KEEGI pole oodanud!

Tõenäoliselt märkasite ka teie , et vulkaaniline aktiivsus planeedil on viimase nädala jooksul järsult suurenenud. Samal ajal tegi teadlasi ärevaks vulkaanide ebatüüpiline käitumine pursete ajal.

Täna arutame nende murettekitavate kõrvalekallete põhjuseid iganädalases ülevaates planeedil 6. novembrist 12. novembrini 2024 toimunud kliimasündmuste kohta.

6. novembri õhtul andis Kuubale hävitava hoobi troopiline orkaan Rafael.

Ennem kui orkaan Rafael jõudis Kuubale maabuda, lõid tema võimsad tuuled riikliku elektrivõrgu rivist välja, jättes enam kui kümne miljoni inimese elektrita.

6. novembril haaras tulekahju USA-s California osariigis enda alla Ventura maakonna mäed.

Tuule puhangud ulatusid 96 km/h. Mõne tunniga levis tuli sadadele hektaritele. Põlenguala oli üle 8300 hektari, hävis 134 hoonet, vigastada sai 5 inimest.

Talvine torm tõi Coloradosse ja New Mexicosse varajase rekordilise lumesaju.

Denveri linnas sadas maha ligi pool meetrit lund. See oli 40 aasta suurim novembrikuu lumesadu.

Alates 7. novembrist on Venemaal Kamtšatkal Shivelutši vulkaan pursanud kolm korda päeva jooksul ja seetõttu on teadlased hoiatanud suurenenud vulkaanilise ohu eest.

Ust-Kamtšatskis kattis mitu päeva taevast tuhasudu ja lumi muutus halliks. Kõnniteed ja siseõued olid kaetud paksu tuhakihiga.

Eksperdid märgivad, et Shiveluchi purse oli ootamatu.

Tavaliselt on selle vulkaanipurske lähenemine seismilistest signaalidest selgelt nähtav. Kuid enne 7. novembri purset oli vulkaani aktiivsus nõrk.

11. novembril Colombia departemangus Antioquia mudavulkaan Los Aburridos viskas taevasse pori ja tuhka. Mõni minut hiljem kostis tugev plahvatus ja kraatrist purskas välja tulesammas.

Pärast seda kaotas teadvuse 8 inimest, kes said suitsu- ja gaasimürgituse. Kannatanud viidi meditsiiniasutustesse.

Indoneesia Lewotobi Laki-Laki vulkaan näitab jätkuvalt suurenenud aktiivsust ja kahjustab elamupiirkondi ja muud infrastruktuuri.

Ühe võimsa purske tuhk tõusis 16,7 km kõrgusele merepinnast.

Inimesed vajavad arstiabi ning suurenenud on õhupuuduse ja köhaga meditsiinikeskustesse pöördujate arv.

Eksperdid märkisid, et Levotobi Laki-Laki vulkaani purse 3. novembril oli äärmiselt ebatüüpiline.

Esiteks ei iseloomusta seda vulkaani plahvatusohtlikud ega eksplosiivsed pursked.

Teiseks tohutud punakuumad kivikamakad , mis paiskusid laiali kuni 7 km kaugusele, mis viitab ka plahvatuse võimsusele. Nad jätsid maasse kraatreid läbimõõduga kuni 15 ja sügavusega kuni 5 m.

Miks siis vulkaaniline aktiivsus kogu maailmas kasvab ja miks muutuvad pursked ebatavaliseks ja sageli raskesti ennustatavaks?

Tavaliselt tekivad pursked siis, kui magma väljub vulkaani all asuvast hoidlast, mida nimetatakse magmakambriks ja kus see on eelmisest purskest saadik lõksus olnud.

Nüüd registreerivad teadlased aga midagi ebatavalist – magma hakkas kerkima otse Maa sügavatest kihtidest. Sellel on erinev koostis ja selle tõusmine sellisest sügavusest ja sellise survega nõuab kolossaalset lisaenergiat.

Uuringud näitavad, et välised kosmilised mõjud toovad Maa sisetuumasse märkimisväärse koguse energiat, mis seejärel muutub soojuseks ja soojendab vahevööt. See kuumutamine muudab magma kuumemaks ja vedelamaks.

Planeedi pöörlemise kiirenemine suurendab tsentrifugaaljõudu, mis aitab kaasa magma tõusule sügavusest pinnale. Samal ajal langeb rõhk tõusvas magmas, mille tõttu järsult eralduvad sellest lahustunud gaasid. See paneb magma laienema ja "keema", nagu sukelduja veri kiirel tõusul.

Selline magma hävitab kiiresti maakoore ja jõuab peaaegu takistamatult maapinnale.

Need anomaalsed protsessid selgitavad, miks pursked tekivad ootamatult, ilma ilmsete ettekuulutusteta, nagu Shiveluchi vulkaani puhul, ja miks toimub tüüpiliste asemel üha sagedamini võimsaid plahvatusohtlikke purskeid.

Kuigi paljud inimesed seda tunnistada ei taha, näitavad kõik märgid, et meie planeet hävib seestpoolt.

Me seisame silmitsi tõsise ohuga, sest selline asi juhtus tsükliliselt iga 12 000 aasta järel ning tõi kaasa drastilised muutused planeedil ja katastroofilised tagajärjed kõigile elusolenditele.

Ülemaailmne üldsus peab liikuma kliimakriisi arutamiselt praktiliste tegude poole. Peame koondama kogu teadusliku potentsiaali, meelitama parimaid spetsialiste lahendusi leidma ja erinevaid lähenemisi kaaluma.