X-tegur : mõistatus, mis muudab planeedi kliimat

Meie planeeti raputavad kataklüsmid muutuvad äärmuslikumaks. Paljud teadlased seostavad neid globaalse soojenemisega.

Aga mis siis, kui meil jääb midagi palju ohtlikumat kahe silma vahele? Viimases nädalaülevaates mainiti salapärast X faktorit, mida tänapäevased kliimamudelid pikka aega arvesse ei võtnud.

Sellest videost saate teada 27. novembrist 3. detsembrini aset leidnud kataklüsmidest, samuti sellest, mis on selle X faktori taga peidus ja milline on selle roll kasvavas kliimakriisis.

Alates 29. novembrist on Ameerika Ühendriikide kirde- ja keskosa haaranud võimas mitmepäevane lumetorm.

Ebatavalised lumetormid tabasid ka Kanada Ontario provintsi, põhjustades liiklushäireid, lumetuisku ja elektrikatkestusi. Gravenhursti linnas sadas maha umbes 140 cm lund. Linnaosavanem nimetas seda sündmust oma 27 siinse elamise aasta jooksul enneolematuks.

Kirdemussooni põhjustatud tugevad vihmasajud tabasid Malaisia ​​lääneosa ja Tai lõunaosa.

Malaisia ​​üleujutused nõudsid vähemalt 7 inimelu. Ohtlikest kohtadest evakueeriti 144 000 inimest.

Tai lõunaprovintsides ujutatud üle tuhanded majad, kohati ulatus veetase katusteni.

1. detsembril tekkis Walesis Merthyr Tydfili linnaosas suur, üle 6 m läbimõõduga ja kuni 15 m sügavune vajuauk. Turvaohu tõttu evakueeriti

kolmekümne maja elanikke ning võimud kutsusid inimesi üles piirkonda vältima.

Torm Bora tabas Kreekat 30. novembril, tuues kaasa tugeva vihmasaju, tugeva tuule ja lumesaju. Katastroofis hukkus riigis 3 inimest.

Kreeka valitsuse pressiesindaja ütles: "Torm Bora oli järjekordne tõend sellest, et meie teadmised loodusnähtuste kohta ei vasta enam tegelikkusele.

27. novembril toimus Ugandas Bulambuli maakonnas pärast tundidepikkust vihmasadu tohutu maalihe. See tabas viit küla, mille pindala oli umbes 20 hektarit. Kümned majad olid üleni mulla ja kividega kaetud. Vähemalt 28 inimest on hukkunud ja üle 100 on jäänud teadmata kadunuks.

Vihmad teevad Boliivias laastamistööd ning katastroofis hukkunute arv kasvab iga päevaga.

29. novembril toimus La Pazi linnas kliimakatastroof: tugev vihm põhjustas jõe laiali valgumist. Kohalikud elanikud ei olnud veel vaid nädal aega tagasi toimunud üleujutusest toibunud, kui sattusid taas ohtu. Avispase kogukonnas koidikul toimunud maalihe mattis kaks magavate inimestega maja, hukkus neli inimest.

1. detsembril tabasid Brasiilia lõunaosa Rio Grande do Suli osariiki võimsad tormid, mõjutades 35 omavalitsust ja jättes elektrita üle 3 miljoni elaniku.

Ebatavaliselt tugevad sademed, võimsad tormid ja orkaanid on kõik seotud viimaste aastate ookeani ja atmosfääri rekordilise ülekuumenemisega. Teadlased on avastanud, et ookeani sügavad kihid kuumenevad kümneid kordi kiiremini kui ülemised kihid, mis nõuab tohutult energiat.

Aga kust tuleb nii palju soojust ookeani põhjas?

NASA peaklimatoloog on märkinud tundmatut tegurit, mis suurendab planeedi kuumenemist rohkem, kui varasemad kliimamudelid ennustasid.

Varem arvati, et planeedi sisemusest tulenev soojusvoog on tühine. Nüüd aga kaaluvad teadlased juba uuenduslikke hüpoteese, et geoloogilised protsessid oluliselt mõjutavad kliimat.

Ookeani põhjas on registreeritud üle 10 miljoni geoloogilise objekti: vulkaanid, rikked ja hüdrotermilised allikad ning nende aktiivsus on praeguseks oluliselt suurenenud. Sarnast olukorda täheldatakse ka planeedi pinnal: vulkaanide aktiveerumine, ilma hoiatusmärkideta ebatüüpilised vulkaanipursked , maavärinate arvu suurenemine vulkaanide ja supervulkaanide läheduses annavad märku magmaatilise aktiivsuse kasvust.

Just see magmaatiline tegevus, millega kaasneb üha vedelamaks ja kuumemaks muutuva magma tõus, on peidus salapärase X- faktori taga, mis soojendab maailma ookeani altpoolt ja süvendab kliimakatastroofe.

Asja teeb hullemaks see, et ookean on saastunud plastikuga, mis on muutnud selle soojusjuhtivust ja võimet ülekanda atmosfääri kaudu üleliigset soojust kosmosesse. Kui ookeani jahutusfunktsiooni ei taastata, jõuab kataklüsmide ulatus kriitilise piirini, mis ohustab elu kogu Maal.

Sellele probleemile on aga lahendus juba olemas – need on atmosfäärivee generaatorid. Praegu kasutatakse neid üksikutes riikides vaid magevee saamiseks, kuid nende ülemaailmne rakendamine puhastab ookeanid plastikust, taastades selle funktsiooni planeedi "loodusliku kliimaseadmena". See vähendab atmosfääri temperatuuri ja niiskust ning 2-3 aasta pärast kliima planeedil stabiliseerib.

Selleks ajaks suudavad teadlased leida lahenduse planeedi sisemuse ülekuumenemise algpõhjuse kõrvaldamiseks.

Selle uuendusliku lähenemise kohta saate lisateavet dokumentaalfilmist: